Sitsiilia päritolu itaalia-ameerika vanemate peres Brooklynis sündinud ja kasvanud veterananimaator Lino DiSalvo jutustab, kuidas tema pere ootas, et ühel päeval võtab ta pere pitsaäri üle.
“Kes ma olen, et öelda oma vanematele ei või et ma kolin LA-sse ja hakkan animaatoriks,” selgitab ta. “Veetsin oma noorukieas kuuletudes ja tehes seda, mida teeb iga hea itaalia laps, st järgisin nende perekondlikku pärandit, kuni sain 18-aastaseks ja siis rääkisin perega kõvasti ja ütlesin: “Ma ei taha seda teha”. Siis hakkasin elama oma täiskasvanuelu.”
See kogemus oli DiSalvo tulevase filmi säde Väändunud Põhja-Itaalias Alpi Camonica oru väikelinnas elavast 18-aastasest tüdrukust Angelinast, kes takerdub omaenda valede võrku ja pöördub abi saamiseks kohaliku folkloorilise tõtträäkiva tegelase poole, Badalisci poole.
Süžeeliin lähtub Camonica Valley traditsioonist, kus linnaelanik riietub jaanuari alguses kolmekuningapäevaks folkloori sarvedega badaliskiks. Teda jahitakse ja paraditakse mööda tänavaid, enne kui ta peab kergemeelse kõne, mis süvendab kuulujutte ja saladusi, mis on kogukonda aasta läbi rääkimas hoidnud.
“Meie filmis arvame, et linn on kõigi äride levitamisest nii haigeks jäänud, et nad pagendasid Badalisci ja ta elab metsas, andes selles tõeliselt nõmedas karavanis endast parima,” ütleb DiSalvo.
“Siis ilmub välja see 18-aastane tüdruk, kes on kõigile valetanud. Ta vajab tema abi, et parandada seda, mida ta katki tegi. Need on nagu vesi ja õli. Ta valetab alati ja mees saab rääkida ainult tõtt. Ta ei taha sellest osa saada, inimesed rikuvad tema elu, aga ta vajab teda.”
Lisaks hallide joonte uurimisele, kui vale võib olla tõest parem tegevusviis, on DiSalvo sõnul keskne sõnum, et iseendale valetamine pole kunagi vastus.
“See on kogu filmi liim. See on asi, mille üle me vaidleme igas järjestuses. Kas peaksite alati tõtt rääkima? Kas peaksite alati valetama? Ilmselgelt on see kuskil keskel, kuid mis pole vaieldav ja mida ma tahan, et noored mõistaksid, on see, et mõnikord peate inimestele pettumust valmistama, kuid jääge endale truuks.”
Badalisc filmis Twisted
(c) Mediawan Kids & Family – Palomar – France 3 Cinéma – Le Pacte
Pikaaegne Disney animaator DiSalvo puudutas teisipäeval Annecy rahvusvahelisel filmifestivalil, et sukelduda telgitagustesse eelseisvasse 3D-animatsioonifilmi ja linastada varast stseeni, mis näitab hetke, mil noor peategelane otsib metsast Badaliscit.
DiSalvo töötas 17 aastat Disneys animaatorina sellistes filmides nagu Väike kanaja tõustes seejärel animatsiooni juhendajaks Sassis ja 2013. aasta megahiti animatsiooni juht Külmutatudmis on 1,3 miljardi dollari suuruse kogutuluga kõigi aegade edukaim animafilm läbi aegade kuues.
Nüüd on ta seadnud endale ülesandeks luua animafilm väljaspool USA stuudiosüsteemi. Peaosa, mille produtseerib Mediawan Kids & Family Cinéma Emmanuel Jacomet, koostöös Itaalia Mediawani tütarettevõttega Palomar, 15 miljoni dollari eelarve on kokku pandud pehme raha ja teatrilevi eelostudega, kusjuures Sola Media tegeleb rahvusvahelise müügiga.
Dwarf Animation Studio Prantsusmaal Montpellier’ linnas juhib tootmist Bolognas asuva Palomar Animation Studiosi toetusel. Kogu filmi tegemise protsessi kaasatakse kuni 150 inimest.
DiSalvo on tegelenud väiksema eelarvega töötamise väljakutsega, tehes põhjaliku arenduse, et lukustada stsenaarium (kaasautorid DiSalvo ja Kissy Dugan), anima- ja tegelaskujukujundus enne täismahus tootmise käivitamist ning seejärel tootmisprotsesside sujuvamaks muutmine.
“Suured stuudiod peavad masinat toitma: kõik saavad palka, dollarid lähevad aknast välja ja see on “Kiirustage, kiirustage, me peame selle tootmisse panema”,” ütleb DiSalvo.
“Me ei käivitanud kedagi enne, kui tundsime, et animafilm on korralikus vormis. Meie loomeeskond oli tiba niru. Töötasime lihtsalt animafilmi kallal ja sel hetkel, kui animafilm meile ütles, et see on tõeline film, hakkasime osakondi sisse tooma.”
“Kui me kellegi käivitasime, oli see tõeline töö, mitte kiire töö. Stuudiotel on see probleem praegu, kui üldkulud on 120 miljonit dollarit aastas ja nad vajavad inimesi, kes midagi teeksid. Meie üldkulud olid alguses kuus inimest.”
“Minu kogemuse järgi olid alati lahedamad lavastused need, kus tegelaskuju ja kontseptsioonikunst olid sünkroonis ja nägid algusest peale suurepärased välja. Tootmises tuleb vähem paika panna… kujundused toimivad, nii et saate keskenduda näitlemisele ja alltekstile ning selle koju toomisele.”
Montrealis asuv animaator muutis ka tootmist sujuvamaks, takistades animaatoritel “üleanimeerimast”, et lasta žestil ja poosil enda eest rääkida, ning vähendades tema ja animatsioonijuhi “väljavaadete” arvu antud võttel kolmele, võrreldes viiele kuni kuuele, mida ta tavaliselt Disney lavastuses oleks saanud.
“Ma ei saa olla näpuotsaga… Ma lähenen kõigele jada emotsionaalsest crescendo’st lähtudes linnulennult, et need on minu kolm võtet ja et kui suudan ülejäänu saada vajalikule tasemele, toetavad need kolm neid.”
Suurema osa animatsioonist toodab Dwarf Animation stuudio Montpellier’s, mis jälgib 3D-modelleerimist objektist lõpliku pildini, samas kui Palomar Animation Bolognas töötab ka filmi 20-minutilise lõigu kallal.
Peaprodutsent Jacomet, kes töötas varem Mark Osborne’s tootmisjuhina Väike prints ja võttis seejärel EP ainepunktid Lepatriinu ja kassnoiri ärkamine ja Playmobil: filmviitab sellele, et nad on nii projekti rahastamisel kui ka tootmisel võtnud sissilaadse filmitegemise lähenemisviisi.
“Me reisisime aasta aega, et seda filmi müüa. Meie Prantsuse levitaja Le Pacte oli esimene, kes meid Cartoon Movie’s usaldas,” ütleb Jacomet. “See oli säde, varsti pärast seda tulid pardale France Télévisions ja Sola Media. Oli märts 2024 ja kuue kuu pärast tegime esimesi joonistusi.”
DiSalvo tunnistab, et tundis kahtlusi, kui korraldas Bordeaux’s Cartoon Movie animatsiooni kaasrahastamise koosoleku.
“Mõtlesime, kas see on õige koht kogu publikule mõeldud filmi tutvustamiseks südamega? Siis seisid kõik pärast linastust rivis. Le Pacte’i leping muutis filmi tõeliseks,” ütleb ta.
Paar väidab, et lavastus puudutab sõltumatute levitajate ummistunud nõudlust kinolinastuseks sobivate animatsioonide järele.
“Mediawan Kids & Family tootjatena oleme sõltumatute ostjatega suhteid hoidnud 10, 12 aastat ja sellest ajast peale. Väike prints… teenindame ja pakume kvaliteetset sisuanimatsiooni ostjatele ja levitajatele, kes ei saa Illuminationi ära võtta Minions või Disney, Pixari tüüpi filmid,” ütleb Jacomet.
Väljaspool Prantsusmaad ja Itaaliat, kus kinolinastust haldab Vision Distribution, on film müüdud paljudele territooriumidele üle Euroopa ja Lähis-Ida ning nüüd püütakse sulgeda Aasia territooriumid ja Põhja-Ameerika.
“Selle tööstuse ja seda tüüpi filmide ilu seisneb selles, et igal aastal, kõikjal maailmas, olgu see siis Prantsusmaal, Euroopas või mujal, on aasta jooksul vähe teenindusaegu, kus levitajad väljaspool Universali, Disney, Pixarit või Foxi saavad animatsioonifilmi välja anda.”